Lakke süvistamisel on oluline, et valgusteid ei paigaldataks soojaisolatsioonimaterjalide sisse, sest nii kiirendab valgustist erituv soojus valgusallika läbipõlemist või halvimal juhul võib tekkida tulekahju.

Foto: Aivar Mühlbach

Reeglina peab valgusti süvistatud osa ümber õhuruumi olema vähemalt 10 cm. Kindlasti on LED ohutum valik tänu oma väikestele dimensioonidele ja pea olematule sisetemperatuurile (40–60ºC).
Ka ei ole hea lakke valgustite jaoks eelnevalt avasid valmis teha, sest võib juhtuda, et vastava mõõdu ja süvisega tooteid kaubandusvõrgus ei leidu.

Flos süvisvalgusti Kap

Ripplae peal oleva ruumipuuduse korral on lahenduseks sisseehitatud mittevahetatava eluaegse LEDiga integreeritavad valgustid, õhemate valgustite süvistuskõrgus võib olla lausa alla kahe sentimeetri.

Pritsmekindel valgusti Tripla (IP55), mille 4,3-vatine LED valgusallikas on toodud osaliselt lae peale ja seetõttu on süvistuskõrgus 1,5 cm.

Fabbian valgusti Tripla.

Kui lagi on liiga madal, et sinna süvistada, kasuta pinnapealseid valgusteid.

Firma Otylight pinnapealne süvisvalgusti Wally Ring Pull.

Väliskorpuseta kipsist süvisvalgustid tuleb paigaldada enne lae või seina lõplikku viimistlemist ja nõuab küll rohkem aega ning vilumust, kuid tulemuseks on illusioon olematust valgustist. Tänu oma neutraalsele välimusele sobivad need kõikide interjööri paigutatud dekoratiivvalgustitega.

Flos süvisvalgusti Teardrop.

Seina sisse süvistamisel on tähtis teada, et osad valgustid on mõeldud ainult kipsseina süvistamiseks, enamikku võib neid aga süvistada nii kips- kui kiviseina. Paljudel valgustitel on kaasas lisaks süvistusraam, mis paigaldatakse krohvi või pahtli alla.

Kuigi seinavalgustid ei vaja enamasti enda ümber õhuruumi on oluline jälgida süvistussügavust ning ka paigalduskõrgust, et valgus ei oleks edaspidi silmale häiriv.

Ühtlaseima maksimum valguse saavutamiseks on parim valgustite paigalduskõrgus ja vahe 0,5–1 m. Mida kõrgemal on valgusti, seda laiem ehk hajusam valgusvihk langeb pinnale.

Foto: Maris Tomba

Põrandasse süvistamisel on hea teada, et seinale liiga lähedale paigaldades võib valgusvihk võimendada päevavalguses sageli nähtamatuid pinnakonarusi. Käiguteele paigaldades tuleb arvestada, et valgusti ei pruugi jääda põrandapinnaga tasa ja nii võib tekkida komistusoht. Ebamugavust võib tekitada ka alt üles suunatud valgusvihk ja kokkupuutel oht saada kõrvetada, kui põrandas on kasutatud halogeenvalgusteid. Valgusdioodlambid on kindlasti inimsõbralikumad.

Näiteks SLV LED Slim 0,5W talub palja jalaga peale astumist ning sobib vannitoas puidu, laminaadi või parketti sisse paigaldamiseks kuid ei jää pinnaga päris tasa.

Põrandasse süvistatav valgusti Slim.

Niiskuskindlad valgustid sobivad ruumidesse, kus õhu suhteline niiskustase on ajuti kõrge ning vee sattumine põrandale ja seintele võib olla tavaline. Ohutusnõudeid ja IP-kaitseastet jälgides tuleb ripplakke paigaldada niiskuskindlad (alates IP44) ja põrandasse veekindlad (alates IP65) süvisvalgustid.

Foto: Maris Tomba

Madalapingeliste valgustite trafod ei talu üldjuhul niiskust ning seetõttu tuleb need peita mööbli sisse või ripplae taha, kust vajaduse tekkimsel või läbi põlemisel on neid mugav kätte saada.

Niiskuskindla Fabbian Venuse komplekti kuulub ka trafo 13W LEDi jaoks. Vältimaks pimestamist on valgusallikas viidud natuke sügavamale laepinnast.

Miks tasub võtta kasutusele LED süvisvalgustid

Tänapäeval on õigustatud süvisvalgustites väikese energiakulu ja vähese soojaeraldusega valgusdioodlampide kasutamine. LED-tehnoloogia (valgust välja kiirgav diood) on kiirelt arenenud ning juba on täielikult võimalik vahetada välja nii säästulambid, hõõglambid, halogeenlambid kui ka luminofoortorud tunduvalt tõhusamate LED-lampide ja valgustite vastu. Asendamaks olemas olevat valgustallikat LEDiga tuleb jälgida, et soklitüüp jääks samaks.

LEDi eelised süvisvalgustina

• Üks LEDi eeliseid on, et valgus kiirgab ühes suunas ja see ei lase valgusti sees tekkida peegeldustel, mis ühtlasi tähendaks valgusekadu. LEDi valgustootlikus (luumen vati kohta) on pea kümme korda suurem kui hõõgpirnil.
• Löögi- ja vibratsioonitaluvuse tagab LED-lambi polükarbonaatplastist korpus, mis on märksa vastupidavam võrreldes muude klaasist valmistatud lampidega.
• Ka puuduvad LEDidel liikuvad osad või hõõgniidid, mis võivad puruneda ning tänu sellele on kasutusiga pikem, hinnanguliselt nii 50 000–75 000 tundi kasulikku tööaega, mille möödumisel aga eeldatakse valgusviljakuse langemist 30%. Minimaalse soojuseraldusega LEDi eluea määrab ära temperatuur dioodi sees ja ümber.
• LEDidele ei avalda mõju toitevoolu sagedane sisse- ja väljalülitamine ning lisaks nad on täesti müravabad.
• Tuleb ära märkida, et tänapäeval on valgusdioodlampide värvitoonide valik tunduvalt mitmekseisem ja ka dimmeriga ereduse reguleerimine on saanud võimalikuks.
• Olles pea hooldusvabad, sobivad LED-lambid eriti hästi kõrgetesse või raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse paigaldamiseks nii sise- kui välistingimustes.

Artikli täistekst on leitav siin.